Sheffield`i plaadifirmat Warp tuntakse ennekõike innovaatilise elektroonilise muusika levitaja ja maaletoojana - vähem teatakse neid filmistuudiona. 39-looline üllitis on saundträkk samanimelisele filmile. See on Broadcast` i esimene reliis pärast Trish Keenan`i surma 2 aastat tagasi. Kummastav tervik, mis koosneb peamiselt lühikestest lõikudest. Ideeliselt jätkab Birmingham`i kollektiiv sealt, kus album "Broadcast and The Focus Group Investigate Witch Cults of the Radio Age" pooleli jäi. Siin on kummastavaid meloodiakatkeid, itaaliakeelset mana, kummituslikku elektroonikat, konkreethelisid, krobelisi kaugete aegade kammerkõlasid, tühjade ruumide ja vaimude kleidisahinaid. Näiteks sarnaselt Curd Duca sämpledeelsele esteetikale paistab siin ilu läbi mõranenud peegli, kusjuures peamine tähelepanu ongi suunatud peegli mõrasena hoidmisele. Ilu iseenesest tuleneb neist kavatsuslikult kriibitud ja toksitud mõradest, luues lahutamatu seose moonutuse ja ilu vahel - ilu iseeneses ei ole eksaktsel kujul antav, vaid tajutav relatsioonina, teatud vastuolu, pinge ja üleminekuna. See album kõlab kui fläshbäkkidest täidetud kangas, mille lõhedest õhkub salapära, allasurutud mälestusi ning kõditavat õõva. Ühelt poolt
library music-ideelisus, teisalt Alio Die-sugused müstilised hõllandused ning kolmandaks Broadcast`i mandumine
elektroonilise
indie rajalt.
No comments:
Post a Comment