Joxfield ProjeX & Cotton Casino - Casino Royal (2015)

Kuigi võib sattuda meeleheitesse pelgast mõttest, et viimaste kümnendite muusikateoste kuulamiseks oleks vaja elada sajandeid, valmistab samas rõõmu, et praegused tendentsid on positiivsemad võrreldes eelmiste aegadega. Ennekõike rõhutaks muusikatööstuse demokratiseerumisprotsessi, seda paljuski muusikaga tegelemise kandepõhja laienemisele ning teisalt netileibelite ja veebipõhiste muusikajagamisplatvormide esilekerkimisele (Archive.org, Soundcloud, Bandcamp, Spotify, Deezer jpt). Kuigi raha hulk on peavoolust järjepidevalt kahanenud, on see õiglasemalt ümber jaotunud. Kõige olulisem on, et kvantitatiivse kasvu kiuste on muusika kvaliteet tõusnud. Joxfield ProjeX`i tulemine 10 aastat tagasi on hea näide kirjeldatust – praegusel hetkel pealt-kuuekümnesed mehed alustasid 1965. aastal ning lõpetasid kümme aastat hiljem ilma, et laiem huviliste ring oleks neist midagi aimanud. Viimase kümne aasta jooksul on nad üllitanud lõviosa teoseid kultusliku Moskva eksperimentaalmuusika netileibeli Clinical Archives`i kaudu, mõnelt neist peegeldub muuseas vastu kunst/progeroki suuruste Geoff Leigh`i ja Pat Mastelotto ning kübersotsiopaadi Kenji Siratori käekiri. Käesolevat psühhämbientelektroprogekrautroki golemit hingestab ka Eestit väisanud Acid Mothers Temple`i endine sündimängija/lauljatar Cotton Casino, kelle vokaalhõllandused veelgi kinnistavad kuulaja pilku pilvedest kõrgemale ning avavad varjatud uksi nii sise- kui väliruumilises kogemuses ja kujutluses. Võib võrrelda kellasepa tööga, kuna albumi psyche jääb purunematuks vonklevate helimassiivide lakkamatus liikumises. Lõpuks sulavad kompositsioonid üheksainsaks lahutamatuks, katkestusteta kogemuseks, mis psühhedeelses muusikas on tervitatav, kuna täidab enam transsi genereerivat eesmärki. Muideks, AMT`i guru Makoto Kawabata lööb kaasa loos Submarine Trees.